Paanikahood hambakliiniku külastamise eel on levinuim foobia. Põhjus ei peitu vanuses, sest hambaravi ei meeldi ei lastele ega täiskasvanutele. Nad taluvad valu viimse piirini ja see läheb aina hullemaks, aga hambaarsti juurde minek tundub hullem kui langevarjuhüpe. Dentofoobia on paaniline hirm hambakliiniku, puuri heli või ravimite lõhna ees. Enne arsti juurde minekut hakkab inimesel pulss kiirenema ja tekib ärevustunne. Hambavalu peetakse kõige hullemaks valuks ja seega pole selline käitumine üllatav. Hirmust ülesaamiseks võib vaja minna professionaalse psühholoogi abi.
Dentofoobia tüübid
Hambaarstihirm jaguneb tinglikult järgmisteks tüüpideks.
- Kaasasündinud – üsna haruldane nähtus, kuid seda on raske parandada. See hirm ei puuduta ainult hambaarste, vaid kõiki arste ja raviprotseduure: vereanalüüsi andmine, süstimine jne.
- Omandatud – levinuim variant, kujuneb välja negatiivsete kogemuste tõttu hamba väljatõmbamise või ravi käigus. Rasketel juhtudel on seda küll võimalik ületada, kuid ainult psühholoogilise abiga, lihtsamatel juhtudel on vaja lähedaste toetust.
- Kujuteldav – esineb kõige sagedamini lastel, kes pole varem kordagi hambaarsti juures käinud. Nad on võinud kuulda rasketest juhtumitest sõpradelt või klassivendadelt. Selle probleemi lahendab hea hambaarst. Laps saab aru, et on hirmud endale ise välja mõelnud ja neil pole midagi ühist tegelikkusega. Seda sorti hirmu võivad tunda ka täiskasvanud, eriti kui hambaarsti kabinet pole neile aastakümneid meelde tulnud.
Selleks, et hirmuga toime tulla, tuleb välja selgitada põhjus. Pärast aktiivse võitluse alustamist peaksite ehk külastama psühholoogi ja hambaarsti juures käima koos mõne sugulasega.
Sümptomid
Hirmu hambaarsti ees esineb praktiliselt kõigil, aga kõik ei jäta sellepärast vastuvõtule minemata. Hirm on sedavõrd suur, et mõni eelistab kannatada isegi väga tugevat valu, aga selle asemel, et ennast hambaarsti visiidile kirja panna, võtab erinevaid valuvaigisteid. Sellel foobial on järgmised sümptomid:
- suurenenud ärevus, liighigistamine, sisemine värin;
- kiirenenud pulss, kõrgenenud vererõhk;
- paanikahoog, mille korral tekib patsiendil vastupandamatu soov põgeneda, peitu pugeda, ennast kaitsta;
- karjumine ja isegi hüsteeriahoog;
- teadvusekaotus tugeva stressi tõttu.
Kui lähedane või laps kardab hambaarsti, ei ole see mingi veidrus või kapriis, vaid selle puhul on vajalik psühholoogiline abi, kuna probleem on täiesti reaalne ning vajab ravi ja delikaatseid lahendusi. Põhjuste väljaselgitamine on esimene samm foobiast vabanemise suunas.
Kuidas hirm tekib?
Hambaarsti kartus võib tekkida tühjalt kohalt, aga selle taga võivad peituda täiesti objektiivsed põhjused.
- Negatiivseid kogemusi hammaste diagnostika osas esineb rohkem vanemas vanuserühmas, kelle nooruses tehti kõik protseduurid veel ilma tuimastuseta, täidisteks kasutati madala kvaliteediga materjale ning hamba eemaldamist oli kergem taluda kui ravi. Negatiivsed kogemused kujunevad sageli välja lapsepõlves ja kui vanemad lapse piimahammaste eest hästi ei hoolitsenud, võib laps väljatõmbamist halvasti taluda ning tekkida võivad mitmesugused tüsistused.
- Madal valulävi – hambaravist loobumise üks peamisi põhjusi.
- Häbi – kui hambad on väga halvas seisukorras, hakkab inimene kartma spetsialistide hukkamõistu ja küsimusi stiilis miks te varem ei tulnud jne.
- Psühhoemotsionaalne tegur – inimestel, kes kogevad ärevust ja stressi ka kõige tühisemal põhjusel, on närvisüsteemi häired ja ebastabiilne vaimne seisund. Nende jaoks on hambaarsti juurde minek raske, ebamugav ja stressirohke.
Igaühel võib olla oma põhjus või isegi mitu. Leidke enda jaoks vastus küsimusele foobia tekkimise kohta ja proovige see välja juurida, sest hambaid on soovitatav kontrollida iga kuue kuu tagant. Näiteks aitab see ka anda vastuse küsimusele, kuidas parandada hambumust (eriti oluline varases eas, täiskasvanul võib see olla probleemsem).
Kuidas enne hambaarsti juurde minekut rahuneda?
Hirmu põhjuse väljaselgitamine on juba pool võitu. Nüüd peaksite asuma raskema töö juurde. Lihtne enesesisendus on kasutu, vaja on otsustavat tegutsemist. Hirm hambaarsti ees võib põhineda hirmul instrumentide ees. Soovitame surfata internetis, et moodsate seadmetega tutvuda ja uskuge, et te saate teada, et need on kvaliteetsemad kui nõukaaja puurmasinad, sest tehnoloogiad arenevad pidevalt ja ka täitematerjalid paranevad. Lugege uute anesteesiameetodite kohta, sest enamik inimesi ei talu isegi süsti valu. Võimsad tuimastid suudavad hamba väljatõmbamisel kaotada isegi tugeva valu. Lapsepõlves võisid hambaarstid meiega riielda, meid noomida, meile etteheiteid teha, mis oli ebameeldiv. Tänapäeval on arstid viisakad, võtavad arvesse kõiki teie soove, leiavad iga patsiendi jaoks isikliku lähenemise ja räägivad ennetavatest tegevustest. Foobiast üle saamiseks on oluline leida oma arst. Lugege arvustusi ja küsige sõpradelt. Eraarstid on klientidest huvitatud ja teevad kõik, et nende vajadusi rahuldada. Sellistes kliinikutes töötavad oma ala spetsialistid, kes hindavad oma mainet kõrgelt.
Pange julgelt aeg kirja ja istuge tooli. Ja pidage meeles, et mida kauem venitate, seda kallimad ravimid võidakse teile välja kirjutada. Iga kuue kuu tagant tehtav profülaktika võimaldab oluliselt raha säästa, teil on terve ja ilus naeratus ning võimalus nautida kõiki sööke ja jooke.
