Seda haigust iseloomustab põletikuline protsess pehmetes kudedes. Hambavalu võib tekkida iga hetk ja seda, millal kaaries pulpiidiks areneb, on raske ette näha. Hammas koosneb kahest osast – juurest ja kroonist. Pealispind on kaetud emailiga, mis täidab kaitsvat ja esteetilist funktsiooni. Selle all asub dentiin, mis katab pulpi (tihe aine, mis koosneb elastiinikiududest, kollageenist ja rakustruktuuridest). Selle abil saavad hambad toitaineid. See on üsna haavatav, mis on tingitud mitmesuguste haigust põhjustavate bakterite sattumisest pulpi.
Kuidas haigus tekib?
Pulpiit võib hambas tekkida mitmel erineval põhjusel. Kõige laiemalt on levinud kaariese raviga hilinemine. Kaaries kahjustab emaili ja seejärel algavad hambakudedes lagunemisprotsessid. Tekkepõhjuseks on ka ebakvaliteetne suuhügieen. Unustada ei maksa ka vigastusi, näiteks kui lõikehambast on kild ära. Vale hambaravi võib samuti kaasa tuua pulbi põletiku (halva kvaliteediga plombeerimismaterjal, hamba lihvimine, operatsioon). Samuti võivad pulpiidi tekkepõhjusteks saada mõned haigused, näiteks põsekoopapõletik või mandlipõletik.
Pulpiidi tüübid
Juhime teie tähelepanu paarile selle haiguse tüübile.
- Äge – ravi puudumine soodustab kahjulike mikroobide tungimist pulpi. Tekib spontaanne pulseeriv valu, mis ei lakka ei päeval ega öösel. Spasmid kiirguvad meelekohta ja kõrva ning levivad hammastele. Valu võib lõppeda järsult, aga mitte kauaks. See variant on kõige sagedasem põhjus hambaarsti külastamiseks.
- Krooniline – pulpiidi ravi ei tehtud esimeste sümptomite korral ning haigus tuli ilmsiks juhuslikult röntgeniülesvõtetelt. Tundemärgiks on muuhulgas halb suulõhn. Õige ja õigeaegse ravita areneb välja raskem vorm, mille korral levib nakkus hammastest kaugemale.
Krooniline pulpiit võib põhjustada tsüsti tekkimise juure tipus, mille ravi on ulatuslik ja pikaajaline. On oht hambast ilma jääda. Regulaarne hambaarsti külastamine võimaldab haigust aegsasti märgata.
Peamised sümptomid
Haiguse tundemärgid sõltuvad selle tüübist. Peamised sümptomid on järgmised:
- tugev pulseeriv valu, mis kiirgab kõrvalhammastesse, kurku, oimukohta ja kõrva;
- suurenenud tundlikkus kuumade ja külmade toitude ja jookide suhtes;
- valuhood, mis tugevnevad lamades;
- valu, mis tugevneb öösel;
- palavik;
- raskus- ja ebamugavustunne kahjustatud hambas;
- halliks värvunud email;
- pulpiiti igemes iseloomustavad paistetus ja punetus.
Kõige sagedamini kipuvad pulpiiti haigestuma tarkusehambad. Tekkepõhjusteks on hammaste vale asend, lõikumisel võib nakkus sattuda limaskestale.
Kuidas pulpiiti ravitakse?
Esmalt teostatakse diagnostika, arst selgitab küsitluse käigus välja valu olemuse, selle esinemise tingimused, kestuse ja intensiivsuse. Kasutatakse kahte peamist meetodit, mis sõltuvad haiguse astmest ja tüübist. Mõlemal variandil on oma individuaalsed eripärad. Ravimravi plaan koosneb mitmest etapist: tuimastus, prepareerimine, pulbi kas osaline või täielik eemaldamine, antiseptiline töötlemine ning kanalite ja seejärel krooni plommimine. Kirurgiline ravi koosneb samuti mitmest etapist, kuid teist saab kliiniku sage külaline. Hambaarst räägib teile, kuidas hambaid taastada.
Ravimravi
Kasutatakse algstaadiumis, võimalik on pulbi säilitamine, kui haigestumine ei ole märkimisväärne. Sellises olukorras läheb vaja kaariese ravi, mis toimub järgmiselt: pulbi juurde pannakse ravim ja paigaldatakse mõneks päevaks ajutine plomm. Kui negatiivset reaktsiooni ei teki, paigaldatakse püsikroon.
Kirurgiline ravi
Peetakse silmas pulbi põletikulise osa eemaldamist või pulbi täielikku eemaldamist. Sel juhul läheb tarvis hamba juurekanalite ravi ja krooni ravi. Sõltuvalt haiguse staadiumist toimub ravi ühes või mitmes etapis. Hambaarst määrab visiitide arvu igale patsiendile individuaalselt.
Kuidas pärast ravi käituda?
Pärast ravimravi läbiviimist ja anesteesia möödumist võib tekkida valu. Sellest vabanemiseks võite võtta hambaarsti määratud valuvaigistit. Samuti on oht paistetuse tekkeks, aga see möödub tavaliselt paari päevaga. Kui tõuseb palavik, pidage nõu oma hambaarstiga, kes määrab põletikuvastased ravimid ja antibakteriaalse ravi. Soovitame pöörduda erahambakliinikusse, kus arst võtab vastu kiiresti ja mugavas kabinetis.
Selle haiguse vältimiseks soovitame regulaarset profülaktikat, näiteks hambaarsti külastamist iga poole aasta tagant katu ja hambakivi eemaldamiseks, hammaste õiget puhastamist, kasutades spetsiaalselt arsti välja kirjutatud harju ja pastasid. Pidage meeles, et hammaste lagunemist põhjustavad ka järsud temperatuurilangused ja seetõttu ei maksa jäätise kõrvale kuuma teed või kohvi juua. Ärge hammastega pähkleid purustage ega pudeleid ja purke avage. Kui seda siiski teete, olge valmis negatiivseteks tagajärgedeks, sest see haigus võib tekkida järsku, põhjustades tugevat valu ja ebamugavust.
