Hammaste proteesimine – hammaste tänapäevane taastamine

Hamba kaotamine ei vaimusta kedagi. See ei ole ainult east tingitud probleem, vaid sellel võib olla mitmeid põhjusi, näiteks kaaries vms. Hambaprotees on kunsthammas, mida kasutatakse oma hamba asendamiseks. See ühendatakse oma hammastega ja on enamasti valmistatud plastist või metallist. Hammaste proteesimine areneb pidevalt, sellel on paljude elus väga oluline roll. Proteesid võivad olla nii eemaldatavad kui mitte-eemaldatavad. Variandi valik sõltub patsiendi individuaalsetest eripäradest, mille selgitab välja arst pärast diagnoosimist.

Hambaproteeside tüübid

Vajadusel on võimalik asendada üks või rohkem hammast. Ka kunsthambad suudavad täita selliseid olulisi funktsioone nagu närimiskoormuse jaotamine ja ilusa naeratuse taastamine. Proteesid jagunevad mitmeks tüübiks.

Eemaldatavad

Kinnitumiseks on neil hammastel fikseerivad detailid ja need saab igal ajal ise suust ära võtta. Neid on mitut tüüpi.

• Büügelproteesid – kaarekujulised, valmistamiseks kasutatakse titaanisulamit ja väärismetalle (plaatina, kuld). Konstruktsioon kinnitub lõualuu külge spetsiaalsete lukukestega ja käib suulaele või keele alla. See ei võta suus praktiliselt üldse ruumi, on kergesti eemaldatav ja mugav kasutada.
• Plaatproteesid – patsientide sõnul on see kõige ebamugavam protees. Valmistatakse kõvast või pehmest plastmassist. Esimesel juhul on protees mugav ja tugev, teine tüüp aga on veelgi mugavam, kuid kallim ja pole kõigile taskukohane.
• Nailonproteesid – see tüüp on üsna mugav ja elastne ning parim mitme hamba puudumise korral. Kui kaotatud on terve hambarida, tekitavad sellised hambaproteesid vale surve igemetele, põhjustades nende atrofeerumise. Korrigeeritakse kord paari aasta tagant. Üpris kallid.
• Akrüülproteesid – lihtsaim ja kõige säästlikum variant. Tänu kergusele on neid mugav kanda ja kui hambaid lihvida, siis ka lõualuu järgi sobitada. Kinnituvad pehmete iminappade või traadist klambrite abil. Ei põhjusta allergilist reaktsiooni, vastunäidustusi ei ole ja sobivad igas vanuses patsientidele.

On ka osaliselt eemaldatavaid proteese, mis kinnituvad hammaste ja igemete külge. Need on üsna vastupidavad, püsivad hästi suus ja valmistatakse eritellimusel. Populaarne valik on liblikprotees, mis peidab defekte kuni implantaadi või ortopeedilise silla paigaldamiseni.

Mitte-eemaldatavad

See konstruktsioon paigaldatakse luusse pikaks ajaks (isegi mitmeks aastakümneks). Need valitakse individuaalselt ja jagunevad mitmeks tüübiks.

• Laminaadid – spetsiaalne keraamiline konstruktsioon, mis suudab lagunenud hamba osaliselt taastada, asendades selle oma hammast eemaldamata.
• Viniirid – keraamiline plaat, mis kinnitub hamba eesmisele pinnale, et katta praod ja täkked emailis. Valitakse värvi järgi ja ei erine loomulikest hammastest.
• Kroonid – imiteerivad hamba tooni ning on esteetilised ja tugevad.
• Sillad – konstruktsioon koosneb kahest kroonist, mis kinnitatakse teie oma hammastele või implantaatidele. Nende vahel on kunsthambad.

Teile sobivaima variandi valib välja kvalifitseeritud ortodont, kes võtab arvesse kõiki teie soove ja vajadusi. Soovitame pöörduda erahambakliinikusse.

Implantaatidel proteesid

See tehnoloogia on kaotatud hammaste taastamiseks parim. Meetod võimaldab taastada esteetilise naeratuse ja närimisfunktsiooni. Hambaproteesil on hulk eeliseid: suur kulumiskindlus, esteetiline välimus, pikaealisus, ei põhjusta allergilisi reaktsioone.

Näidustused paigaldamiseks

Välimuse ja hammaste kuju taastamiseks paljudes olukordades parim lahendus. Näiteks suure hambaaugu korral, mida ei anna ravida. Näidustusteks on ka kaugele arenenud parodontiit, emaili ülemäärane kulumine, ühe või mitme hamba puudumine ja püsivalt halb hingeõhk.

Kuidas toimub hammaste proteesimine: põhietapid

Arvestades tehnoloogia arengut kasutatakse tänapäeval kaasaegseid varasemast parema kvaliteediga proteese. Paigaldamise protsess ise toimub mitmes etapis.

1. Nõustamine – arst vaatab suu üle, koostab raviplaani ja määrab vajalikud uuringud.
2. Uuringud – kompleksne diagnostika, mis koosneb röntgenipiltide tegemisest, kompuutertomograafiast ja läbivaatusest mikroskoobi all, aga selle vajadus sõltub kliinilisest juhtumist.
3. Vajaduse korral hammaste ravi – ravitakse välja kõik sellised haigused nagu kaaries, periodontiit, pulpiit, tsüstid, parodontoos jms.
4. Konstruktsiooni valmistamine – toimub spetsiaalses laboratooriumis. Kasutada saab modelleerimist. Töö nõuab äärmist täpsust. Sel ajal kannab patsient ajutist proteesi.
5. Proteesi proovimine ja paigaldamine – esmalt proovitakse konstruktsiooni suhu ja veendutakse, et see on igati mugav. Kui kõik on korras, siis see fikseeritakse.

Kohustuslikud protseduurid enne proteesimist on hambakivi ja pehme hambakatu eemaldamine, igemete ja juurekanalite ravi, modelleerimine (suuõõne skaneerimine, fotode tegemine, valmistamiseks sobivate materjalide valimine) ja raviplaani kooskõlastamine.

Milline hammaste proteesimine on parim?

Vastus sellele küsimusele on lihtne – ainult arst otsustab, millist tüüpi proteesid teile sobivad. Valimisel võetakse arvesse mitmeid konkreetseid kriteeriume, näiteks asendamist nõudvate hammaste arvu ja nende asukohta hambareas. Samuti ei tasu unustada lagunemise astet, proteesi sängi iseärasusi (proteesiga kokkupuutuv limaskest) ja igemete seisukorda.

Proteesimise tehnoloogiad arenevad iga päevaga ja muutuvad kättesaadavamaks. Väga oluline on õigeaegselt hambaarsti poole pöörduda, vastasel juhul lõpeb see teile halbade tagajärgedega. Eelnevalt kirjutasime sellest, kuidas kodus hambaid valgendada. Antud juhul see protsess ei sobi ja pöörduda tuleks spetsialisti poole.