Paljud lapsed ja täiskasvanud võivad unes, sageli isegi seda teadvustamata, hambaid krigistada. Seda probleemi nimetatakse bruksismiks ning seda saab põhimõtteliselt ravida. Lisaks krigistamisele hakkab inimene sageli närima pastapliiatseid, küüsi või isegi põski. Selle tulemusena hambad lühenevad, hakkavad murduma, tekivad praod, igemete joon taandub märgatavalt. Soovitame lähemalt tutvuda selle haigusega, selle tekkepõhjustega ning võimalustega seda ravida.
Mis on bruksism?
Närvirakkude ärritus, mis asuvad peaaju koore all ja vastutavad mälumislihaste stimuleerimise eest, põhjustab inimese kontrollimatu hammaste krigistamise. Põhjuseks on alateadlik lõualuuaparaadi spasm, mis tekib sageli öösel, kuid võib avalduda ka päeval. Protsess kestab mitu sekundit, harva üle minuti. Öö jooksul võivad need sümptomid korduda üsna palju kordi. Patoloogia võib põhjustada ka unehäireid, pea- või lõualuuvalu, stressi, depressiooni, närvisüsteemi häireid, söögiisu vähenemist. Sageli toob kaasa keele vigastusi ja valu, kui hambad kokku lähevad.
Miks bruksism tekib lastel ja täiskasvanutel?
Arvatakse, et kontrollimatu hammaste krigistamine une ajal või päeval on organismi psüühiline või emotsionaalne reaktsioon stressile. Samas on sellel haigusel ka hambaravialaseid põhjuseid. Näiteks vale hambumus, probleemid proteesiga, hammaste tihe asetus, proteesid, valesti valitud ortodontiline aparaat, mitme esihamba puudumine, liiga kõrged plommid.
Lastel tekib bruksism sageli püsivate või piimahammaste lõikumise perioodil ning võib umbes 12. eluaastaks täielikult kaduda. Täiskasvanutel on selle häire peamiseks põhjuseks vale rüht ning lülisamba või kaelapiirkonna haigused.
Hammaste krigistamise tagajärjed
Siia kuuluvad järgmised probleemid:
- Hambarea kulumine – hambad kuluvad nii palju, et pealt paistavad täiesti lamedad. Tekib tunne, justkui oleks neid viilitud.
- Kaaries – hammaste servadesse tekivad mikropraod (põhjustavad hambarea lagunemist), mida ei ole näha isegi röntgenpildil. Neid saab avastada ainult suurendatud intraoraalsel fotol. Vajalik on ravi, sest bakterid tungivad juurekanalisse ja põhjustavad erinevaid nakkushaigusi.
- Suurenenud tundlikkus – võib tekkida tugev valu, eriti kuuma või külma söömisel.
- Igeme taandumine – põhjuseks on aastatepikkune tugev hõõrdumine. Suur koormus kulutab kaitsvat emailikihti, suurendab tundlikkust ja paljastab dentiini.
- Hammaste loksumine – hammaste pidev koputamine muudab need liikuvaks.
- Parodontaaltasku teke – tekib luukoe vähenemise tõttu.
- Peavalu – sagedane nähtus pärast und, mis ei möödu isegi tablettide võtmisel.
- Lõualuu probleemid – lihased pingestuvad üle ja alalõualiiges hakkab koormuse all valutama.
- Põskede ärritus – liigse kõva koe kogunemine põse ja igeme vahele surub hambarivi. See põhjustab limaskesta põletikku ja inimene võib hakata põske hammustama, vigastades seda.
- Luuvallide teke – igeme mõlemale poole hakkab kasvama lisakude.
Hammaste krigistamist ei saa nimetada ohutuks harjumuseks – see on tõsine sümptom, mis vajab ravi. Selle ignoreerimine viib hammaste seisundi halvenemiseni. Oluline on probleem õigel ajal ära tunda ja abi saamiseks spetsialisti poole pöörduda ning alustada kompleksravi.
Kuidas ravitakse bruksismi hambaravis?
Hambaarst kontrollib mitte ainult hammaste, vaid ka igemete seisundit. Mõnel juhul võib õige ravi määramiseks vaja minna mitut visiiti. Kui probleem on väike, õpib patsient õigesti hoidma lõualihaseid, huuli ja keelt ning täielikult lõõgastuma. Kroonilistel juhtudel valmistatakse spetsiaalne bruksismikape, mis aitab öisel ajal hammaste krigistamist vältida. See mitte ainult ei takista krigistamist, vaid hoiab ka lõualuu õiges asendis ning aitab näolihastel lõõgastuda.
Hoolimata sellest jätkub hambarea kulumine, sest inimene krigistab hambaid ka päeval, mil kapet ei kanta. Tuleb meeles pidada, et liiga pikaajaline kape kandmine võib tekitada ortodontilisi probleeme (hambad ei pruugi enam kokku minna). Krigistamise vähendamiseks soovitame enne und loobuda magusast ja süüa kerget, valgurohket toitu.
Veel üks ravimeetod on autotreening ehk enesesugestioon, mida hambaarst viib läbi koos psühholoogiga. Tänu sellele saab vähendada liigset pinget ja vabaneda hammaste kokkusurumisest. Pea meeles, et õigeaegne pöördumine Roccadent’i hambaarsti poole aitab koostada sobiva raviplaani ning ei lase probleemil areneda, ennetades selle tagajärgi. Regulaarne profülaktika ja tähelepanelik suhtumine oma tervisesse mängivad olulist rolli hammaste ning üldise enesetunde säilitamisel. Meie hambakliinikus töötavad professionaalid, kes saavad hakkama igasuguse keerukusega probleemidega. Nad vastavad küsimustele, leiavad igale patsiendile individuaalse lähenemise ja on alati abivalmid. Teile kindlasti meeldib tulemuse kvaliteet ja teenindus.
